Positiivsete enesesisenduste valguse ja varjukülg

"Ma olen enesekindel". "Ma olen edukas." "Ma olen tugev." Taolised laused on positiivse enesesisenduse näited. Tegemist on mõtetega, mida inimesed kordavad endale näiteks lootusega parandada meeleolu ja tõsta enesehinnangut. Kuid sellega tasub olla ettevaatlik – kui oskusliku kasutamise juures võib positiivne enesesisendus olla mõjus abivahend, siis oskamatu sisenduste kasutamine võib tuua rohkem kahju kui kasu.

Erinevad positiivset enesesisendust käsitlevad uuringud on andnud vastakaid tulemusi. Kui mõningad uuringud näitavad, et positiivsed enesesisendused võivad tõsta meeleolu ning enesekindlust, siis teised jällegi kinnitavad, et tulemus võib olla lausa negatiivne: meeleolu ning enesekindlus võivad suisa langeda. Eriti kui räägime inimestest, kes juba maadlevad madala enesehinnanguga. Taolised negatiivsed mõjutused võivad ilmneda ka enese suhtes ülikriitilistel isikutel. Näiteks lause „ma armastan oma keha“  kordamine on seostatud tajutud kehakuvandi rahulolu vähenemisega.

Üks võimalik selgitus võib olla, et madala enesehinnanguga inimestel on raske uskuda taolisi positiivseid sisendusi. Nende ajus puudub näiteks depressiooni  või leina füsioloogilise toime tõttu võime tajuda ennast (ja ka kõike muud) positiivses võtmes. Selliste lausete kordamine võib hoopis rõhutada ebakõla nende ideaalse ning reaalse minapildi osas või lõhet Ideaalmina ja Pärismina vahel. Sellist nähtust kutsutakse mina-lahknevuse teooriaks.

Veel üheks murekohaks on see, et positiivsete enesesisenduste "imelahenduseks" pidamine võib teatud juhtudel kinnistada negatiivset hoiakut leinas või depressioonis inimeste suhtes. Nii võib alguse saada hinnangute andmine - „sa mõtled seda lihtsalt välja“. Uuringud on näidanud, et kuna positiivset enesesisendust on üldiselt vaid heas valguses reklaamitud, siis positiivse enesisenduse entusiastid võivad kehvema vaimse tervisega inimesi kergekäelisemalt hukka mõista = "Mis mõttes sa ei saa hakkama! Mõtle lihtsalt positiivselt!"

Kuidas ja millal kasutada sisendusi nii, et nendest oleks ka reaalselt kasu?

Kui tavalise positiivse enesesisenduse osas on tulemuslikkus kahetine, siis väärtustega seotud sisendused paistavad olevat mõjusamad. 

1.     Pane kirja 1-3 väärtust enda juures, millel on sinu jaoks märkimisväärne tähendus. Nt: „hea sõber olemine“, „võrdsuse eest seismine“, „oma keha eest hoolitsemine“. Väärtused ehk see, mida keegi oluliseks peab, on kõigil inimestel erinevad.

2.     Nüüd vali üks neist väärtustest ja pane kirja miks see on sinu jaoks oluline. Võta aega, et kirja panna, millises sõnastuses sa saaksid endale seda konkreetset väärtust sisendada ja mõtle kuidas sa võiksid seda elus väljendada. Siis tegele järgmisega. 

Väärtusepõhine sisendus võib olla hea abiline stressirohkel eluperioodil. On leitud, et analoogsed sisendused aitavad nii psühholoogilise kui ka füsioloogilise stressimaandamisega, kuna sarnased mõtteharjutused vähendavad kortisooli taset, mis on peamine pingetunnet tootev hormoon.

On oluline teadvustada, et igasugused sisendused on mõjutatud kultuurist ning need võivad lisaks kontekstile varieeruda ka sõltuvalt erinevatest kultuurinormidest. Seega ühes kultuuriruumis mõjuvad sisendused ei pruugi teises kultuuris sama efekti anda. (Sh tuntud Ameerika laused mõjuvad eestlastele sageli loosunglikult ja õõnsalt.)

Veel näiteid mõjusate mina-lausete loomisest

Uuringud on näidanud, et kasvule ja muutumisele suunatud mõtteviis aitab edendada ja hoida vaimset tervist. Selle teooria rajaja on psühholoog Carowl Dweck, kes toetab oma teooria ideele, et peaaegu alati jätkub ruumi kasvule ning muutustele. 

On tõestatud, et kui inimesed püüavad teha omadusepõhiseid üldistusi nagu näiteks „ma olen tark“, siis tagasilöögi korral tekib pettumus = "ei ole ju". Kui aga inimesed püüavad kinnistada kasvule suunatud mõtteviisi stiilis „ma võin uusi asju õppida“ ja „ma saan muutuda“, siis raskuseid kohates on neil rohkem eneseusku ning neil võib olla vähem vaimse tervise muresid stressirohketel eluperioodidel.

Kokkuvõteks. Positiivsed enesisisendused, nagu ka ülejäänud vaimset heaolu toetavad tööriistad, ei sobi alati ja kõigile. Kuigi nad võivad mõningaid inimesi aidata, siis teiste jaoks võivad nad olla keerulise olukorra ja madala enesehinnangu ning enesekriitilisuse süvendajad.

Kui eelpool mainitud mõtteharjutused on ka osa sinu vaimse tervise tööriistakastist, siis pööra tähelepanu, et kasutaksid neid teadlikult ja tasakaalukalt. Kaalu milliseid sisendusi kasutada ja mõtle millist mõju need võivad sulle avaldada. Pea meeles – enesehinnangut saab erinevatel viisidel edendada ja kui sa kahtled, siis alati on kindel lahendus küsida abi vaimse tervise professionaalidelt.